Arhitektuur ja viimistlus

Tolli 7 uue arhitektuurse lahenduse on loonud Asum arhitektid büroo arhitekt Hannes Koppel, kel endalgi on tugev side Kuressaare linnaga.

Algse hoone suur maht on uues lahenduses kaheks jagatud ning seda on rõhutatud ka läbi hoone välise viimistluse, mis sobituks miljöö- väärtuslikku piirkonda Kuressaare vanalinna serval.
Eesmärgiks ühe massiivse hoonemahu asemel luua tunnetuslikult väiksemateks hooneteks jagatud keskkond, täpselt nii, nagu see võis olla ka Eesti Vabariigi algusaastail.

Pargipoolse majaosa välisilmesse lisatud diagonaallaudis flirdib kõrvalasuva kvartali ajalooliste puumajadega.
Paremal, krohvitud majaosa suhestub aga ideaalselt teiste Tolli tänava kivi-majadega.

Kõrge katus, avarad aknapinnad, rõdud ja katuseterrassid annavad hoonele ühtaegu nii kaasaegse kui klassikalise üldilme. Kuressaare maja selle parimas tähenduses.

Hannes Koppel Arhitekt

Sõidan sellelt platsilt läbi iga päev, kuna elan siin lähedal. Näen, kuidas kogu ümbrus on arenenud ja kuidas piirkonna potentsiaal suureneb aasta aastalt. Investeering vanalinna tasub Kuressaare puhul alati ära. Selle maja kaks suurimat väärtust veel enne ümbersündigi, on asukoht ja vaated ümbritsevale. Kõik on jalutuskäigu kaugusel. On palju neid, kes siia piirkonda endale üht paika otsivad, vähe neid, kel see õnnestub leida.

Arhitekti silmade läbi

Olen alati mõelnud, et selle ajaloolise platsi ääres võiks olla midagi ägedamat. Vana arvutusjaam, nagu paljud teda tänaseni kutsuvad ei suhestunud kuidagi ümbritsevaga – see on liiga suur ja mõjub oma nõukogudeaegse ignorantsusega ümbritsevasse isikupäratuna. Olemasolevat hoonet ümber mõtestama asudes on palju katsetamist, sobitamist ümbritsevaga, aga tulemus on alati unikaalne ning korterite plaanilahendused huvitavamad.  

Dmitri Pisarenko Sisearhitekt

Tolli 7 korterite sisearhitektuuris on lähtekohaks olnud maksi-maalne mugavus ja planeeringu läbimõeldus.
Sarnaselt välisele arhitektuurile oleme siingi inspiratsiooni ammutanud hoone paiknemisest Kuressaare miljööväärtuslikus piirkonnas.
Heitnud kõrvale, mis liialt keskpärane ja ilmetu ning otsinud lahendusi, mis oleksid huvita-vamad, mängulisemad ning mis peamine – kvaliteetsed.
Sisekujunduses on vihjeid detailidele, mis tänapäevaseid materjale ja tekstuure kasutades teevad kummarduse ajastule, kus kõik ei olnud veel kipsplaadist. Aktsendid, nagu suuremaks skaleeritud kalasabamustriga tammeparkett, toovad esile korterite iseloomu.

Sisearhitekti silmade läbi:  

Minu eesmärk oli vältida liigset steriilsust ning mängida ka sisekujunduses välja maja üldise ilme ja asupaigaga tasakaalus karakter. Olen seda järginud nii materjalide valikul kui ka üldalade kujundamisel.

Võimalik on valida kahe erineva tonaalsusega sisekujundus-lahenduse vahel.
Üks, mis tunnetuslikult natu-raalsem ning seega pehmemates, soojemates toonides ja teine, milles annab enam rõhku põhjamaine kargus, värskus ning kus kontrastid on äratuntavamad.
Planeeringu puhul oleme palju pööranud tähelepanu sellele, et korterid oleksid avarad, säiliksid kõrged laed ning poleks väikseid-kitsaid ruume, vaid valitseks mõnus harmoonia ilu, mugavuse ja funktsionaalsuse vahel.